Ise tehtud, hästi tehtud... J
Miks mitte teha ise oma pulmakutsed või sünnipäevakaardid parimatele sõpradele?! On olnud rõõm tõdeda, et aina enam ja enam on see muutunud populaarsemaks.
Ehk leiad mu blogist mõne kasuliku näpunäite ja et natukenegi lihtsustada isetegemise rõõme, püüan tutvustada ja kirjeldada erinevaid töövahendeid ja töövõtteid. Miks ja milleks mõni asi hea on ja milliseid nippe ma töö juures ise kasutan.
Samuti lisan viiteid, kust üht või teist asja leiab või kuidas ise mõnda töövahendit meisterdada.
Tasapisi ja jõudu mööda lisan blogisse erinevaid töönäidiseid.
Et ma ka ise olen isetegija ja –õppija, siis tuleb kogemusi ja oskusi pidevalt juurde, mida jagada JLõikematt
Lõikealusena annab kindlasti kasutada puidust või plastmassist plaate, kuid need nürivad kiiresti lõikenoa terasid ning kui lõikamisel satub tera aluse pinnal olevasse lõikevakku, siis läheb nuga kindlasti juba oma suunas.
Spetsiaalsed lõikematid on erinevate suurustega ja sellisest materjalist, mis taastab lõikepinna struktuuri ka peale lõikenoaga sisselõikamist.
Lõikematte müüvad Vunder AS (www.vunder.ee), Zelluloosi paberipood Tallinnas (http://zelluloos.cma.ee/) ja HobbyPlace (http://www.hbpl.eu/)Joonlaud
Joonlaud on üks väga oluline töövahend J ja seepärast peab joonlaud olema ka kvaliteetne. Kõige parem on kasutada metallist joonlauda, sest see ei kaardu ajaga ning lõikenoaga lõigates pole vaja karta, et joonlaua serv on peatselt sakiline. Sest kindel on, et nuga aeg-ajalt käes ikka vääratab.
Metallist joonlaua veel üheks suureks eeliseks on, et sellelt ei kulu maha mõõtemärgistused, mida tihti juhtub aga plastmassist joonlaudadega.
Suur valik lühemaid ja pikemaid metallist joonlaudu leidsin Infotark AS „Büroomaailma“ kauplustest www.byroomaailm.ee, kuid on müügil ka erinevates ehitustarvete kauplustes. Koolitarvete hulgast metallist joonlaudu tavaliselt ei leia.
Soovitav on osta kahes erinevas pikkuses joonlauda – näiteks 30 cm ja 60 cm. Ja hea oleks, kui joonlaual on osaliselt ka poolemillimeetri mõõt.
Lõikenugasid on mitmeid. Põhiliselt on vajalik laia teraga nuga, mille tera laius võib olla 18 mm või kitsam. Suuremat nuga on mugavam käes hoida. Eriti kui lõigata kartongi, mille puhul on lõikamisel vajalik tugevamalt vajutada, et tera paberi esimese korraga läbi lõikaks. Laia teraga nugasid läheb ennekõike vaja kaartide alusvormide ja paberite lõikamisel.
Niipea, kui tera ei lõika paberit esimese korraga läbi või jätab paberi lõikeservad karvaseks, tuleb tera kas vahetada või siis murda järgmise terani.
Kujundi lõikamiseks on peene teraotsaga nuga.
Laia teraga nuge müüvad ehitus- ja kontori tarvete poed. Peene teraotsaga nuge aga kunstitarvete poed, Zelluloosi paberipood Tallinnas (http://zelluloos.cma.ee/) või HobbyPlace (http://www.hbpl.eu/).
Abivahendid
Paberile mõõtude märkimiseks on hea kasutada n.n. täitepliiatsit (näiteks 0,5 mm südamikud ), sest mõõdu täpseks märkimiseks peab olema pliiats terav ja kes seda siis jõuab kogu aeg teritada!
Väikesed käärid on samuti vajalikud. Nendega on hea lõigata näiteks 3D pilte. Väikeste kääride ostmisel peab vaatama, et otsad ei oleks väga jämedad ja kandilised. Kandilised kääriotsad lõhuvad paberit, kui lõigata n.ö. kääridega lõpuni.
Pintsettidest leiab abi väikeste detailide ja pärlite liimimisel (sest mingi osa pärlitest leiab kindlasti tee laua allaJ). Samuti on pintsettidega hea ära tõmmata kujundeid kõrgendava kahepoolse teibi kattepaberit. Siin peab aga jälgima, et pintsettide otsad ei jääks liimiseks ja oleksid puhtad. Muidu jääb järgmine kord kasutades mõni detail või pärl kõige ebasobivamal hetkel pintsettide külge.
Luunuga on vajalik paberi murdeserva mahapressimiseks. Tuleb ainult jälgida, et nuga oleks puhas, muidu on oht pressimisel paber ära määrida. Kui on pressida pikem serv, siis on soovitav alustada pressimist keskelt väljapoole. Luunuga on müügil kunstipoodides ja Zelluloosi paberipood Tallinnas (http://zelluloos.cma.ee/).
Enne murdmist on hea teha murdekoha sisemisele poolele pressitud soon. Selleks saab väga edukalt kasutada vanadest maniküürikomplektides olevat terava otsaga abivahendit J, kuid saab kasutada ka presspulkasid. Täpselt väljamõõdetud ja ette tehtud soon lihtsustab paberi murdmist ja tagab sirge murdejoone. Murdejoone pressimisel peab muidugi arvestama paberi paksusega, et õhukest paberit kogemata katki ei tee.Liimimisvahendid
PVA on hea ja tugev liim, kuid kipub paberit määrima. Teiseks probleemiks on kindlasti ka see, et PVA teeb paberi „märjaks“ ning nii võib tekkida oht, et paber hakkab lokkima.
Liimipulka on, erinevalt PVA-st, lihtsam kasutada - ei lokita paberit ja määrimise oht on ka väiksem. Tuleb lihtsalt iga kord kasutada puhast abipaberit. Liimipulgaga on aga ette tulnud seda, et liim ei kannata õhuniiskust ja ühel hetkel avastad ebameeldiva üllatusega, et kogu töö ja vaev on asjata, sest paberid ja detailid on liimist lahti tulnud.
Liimimine tahab kindlasti saada raskuse all pressimist. Raamatud sobivad selleks väga hästi. Pressi panemisel peaks iga töö olema kilega eraldatud – et vältida võimalikku kokkukleepumist.
Kaartide tegemisel on liimide asemel kõige parem kasutada kahepoolset läbipaistvat õhukest teipi. Teibi kasutamisel tuleks vältida teibi servade kattumist – see jääb teiselt poolt kohe paistma.
Kõrgendavat kahepoolset teipi kasutatakse peamiselt ruumilise mulje saamiseks. Et seda teipi on müügil erinevates paksustes, siis saab sellega tuua osa detaile ettepoole ja osa jätta tahapoole. Väga mugav on kasutada ruutudeks valmislõigatud teipe. Eriti head on neid kasutada 3D piltide puhul.
Pärliliim on vajalik ennekõike just pärlite liimimiseks. Kuid hea on kasutada ka muude pisidetailide liimimiseks. Pärliliimi omaduseks on see, et kuivades muutub liim läbipaistvaks.
Valmislõigatud teipe ja pärliliimi leiab kästiööpoodides ning Vunderist, HobbyPlacest ja Tiimarist.
Presspulk ja pressvormid
Presspulkasid on müügile erinevates suurustes ning vaja läheb neid pressitud mustri või joone saamiseks.
Pressitud mustri tegemiseks on müügil valmis mustrivormid, kuid edukalt saab selleks kasutada ka enda tehtud vorme.
Selleks joonista ca 1 mm paksusele papile või paberile vajalik pilt ning lõika see välja. Võib olla ka paksem paber, kuid sellest on raskem väiksemaid ja keerulisemaid vorme lõigata.
Ja kui mõnel joonisel peaks lõikamisel osa detaile n.ö. tagasi panema, siis liimi taustaks hästi õhuke ja valgust läbikumav paber (näiteks kalka).
Valguslaud
Pressitud mustrite saamiseks on hädavajalik valguslaud. Hetkel olen seda näinud müügil üksnes Vunder AS poes (www.vunder.ee).
Valguslauda saab ka ise teha - selleks läheb vaja pakse raamatuid, läbipaistvat klaasi ja tugava valgusega lampi. Lao raamatud kahele poole võrdse kõrgusega hunnikusse ning raamatute peale aseta klaas nii, et raamatute vahele jääks piisavalt ruumi, kuhu saad panna põleva lambi. Enne valguslaua ostu kasutasin ise seda lahendust üpris sageli ja töötas täitsa edukalt.
Paberid
Pabereid on müügil igasuguseid. Kaartide aluspaberina on hea kasutada kartonge ehk pabereid kaaluga ca 200-300 g. Paksemate paberite puhul peab ennem proovima, kuidas paber murda annab, sest võib juhtuda, et paber murdmisel rebeneb. Paksem paber annab kaartidele tugevama vormi, hoiab nad vajadusel püsti ning ei lase lehtedel väga kaarduda.
Enne kui hakata kaartide põhivorme välja lõikama, tuleks vaadata paberi „lõimejoont“. Selleks tuleb paberilehte kahe käe vahel kergelt kokku painutada ja siis lahti lasta ning siis korrata sama paberi teise küljega. On kohe tunda, et ühes suunas on paber lihtsamini painutatav („lõimejoonega“ suund), teises suunas on paber aga jäik. Murdejoon tuleks teha „lõimejoonega“ ühes suunas – siis ei teki paberi kaardumist.
Suur valik erinevaid pabereid on müügil Zelluloosi paberipoes Tallinnas, kuid leiab ka teistest käsitööpoodidest.
Ja kes satub Helsingisse, siis seal on kaks väga põnevat poodi neile, kellele meeldib ise meisterdada:
Paelad
Kaartide tegemisel võib kasutada igasuguseid paelu. Kuidas ainult tuju ja tahtmist.
Atlaspaeltega aga tuleb arvestada, et odav ei ole alati see kõige parem. Osa atlaspaelu (kallimad) on pehmed ja läikiva pinnaga mõlemalt poolt. Nendest paeltest jäävad kaunid lipsud. Odavamad paelad on tihtipeale ainult ühelt poolt läikivad ja jäigad ning nendest tehtud lipsud ei ole ilusad. Selliseid paelu saab aga edukalt kasutada paberile liimimisel. Siin tuleb ainult ennem vaadata, et tume paber ei hakkaks paelast läbi kumama.
Korrektne on paela otsad küünlaleegi peal kinni sulatada – ei ole midagi tülikamat, kui saada kaart, mille paela otsad on hargnema hakanud.
Lõikurid
Kõikvõimalikud serva-, nurga- ja kujundite lõikurid on teinud paberist meisterdamist kindlasti lihtsamaks, aga samas ka palju huvitavamaks.
Üldjuhul tuleks lõikurite kasutamisel jälgida hoolega seda, milline on maksimaalne paberi paksus, mida tootja soovitab kasutada. Enamus poest saadavad lõikurid kannatavad välja kuni 160 g paksuseid pabereid. Saada on ka lõikureid, mis lõikavad ca 180-200 g paksuseid pabereid. Liialt paks paber võib lõikuri lõhkuda ja selle plastmassist osad murda.
Samuti ei armasta lõikurid väga õhukesi pabereid. Parim paksus on ca 100 - 150 g. Kui lõikuri tera peaks kinni kiiluma, siis ei tasu rohkem pressida, vaid lükata alt, näiteks kääriotstega, tera uuesti välja.
Osad tootjad soovitavad lõikuri tera teritamiseks lõigata õhukest fooliumit ning lõikemehhanismi õlitamiseks lõigata vahapaberit. Ise ei ole veel proovinud, kuid tõenäoliselt tuleb peale vaha lõikamist arvestada, et esimene paberist lõigatud vorm võib olla kergelt määrdunud.
Üldjuhul tuleks lõikurite kasutamisel jälgida hoolega seda, milline on maksimaalne paberi paksus, mida tootja soovitab kasutada. Enamus poest saadavad lõikurid kannatavad välja kuni 160 g paksuseid pabereid. Saada on ka lõikureid, mis lõikavad ca 180-200 g paksuseid pabereid. Liialt paks paber võib lõikuri lõhkuda ja selle plastmassist osad murda.
Samuti ei armasta lõikurid väga õhukesi pabereid. Parim paksus on ca 100 - 150 g. Kui lõikuri tera peaks kinni kiiluma, siis ei tasu rohkem pressida, vaid lükata alt, näiteks kääriotstega, tera uuesti välja.
Osad tootjad soovitavad lõikuri tera teritamiseks lõigata õhukest fooliumit ning lõikemehhanismi õlitamiseks lõigata vahapaberit. Ise ei ole veel proovinud, kuid tõenäoliselt tuleb peale vaha lõikamist arvestada, et esimene paberist lõigatud vorm võib olla kergelt määrdunud.
Jõulutähe meisterdamine
Vaja läheb rohelist ja punast paberit. Toodud näidises kasutasin Cansoni 150 g pastellpabereid. Siis läheb veel vaja iileksi lehe kujundlõikurit. Ca 4 cm läbimõõduga õie jaoks kasutasin lõikurit, mille kujundi suurus on 3,7 cm (http://www.hbpl.eu/).
Seejärel lõikasin punasest paberist ca 1 cm läbimõõduga ringi, millele hakkasin ükshaaval suuremaid lehti kleepima - kokku 6 lehte. Kleepimiseks kasutasin pärliliimi, sest see jääb kuivades läbi paistma. Kui lehed paigas, võib näiteks presspulga otsaga suruda lehti tugevamini liimi sisse nii, et lehe välimised otsad natuke tõusevad - see muudab õie ruumilisemaks.
Ning siis jällegi vajutada lehti sügavamale liimi sisse.
Kui liim on kuivanud, lisada õie keskkohta rohelist 3D värvi ning lasta kuivada.
Rohelised lehed liimida õie tagaküljele.
Lõpuks kleepida õie keskele kollane kivi.
